Mij dáppe 2

97 sáddustoarmov buktá. Biktasijn li ållo tjáppa herva ma subtsasti boanndudagá birra. Ulmutja dájn guovlojn li aj gáv- nadam ja stiellim bivddoábnnasijt ma li gæhppada guoddet. San-álmmuk stielli- ji njuolajt majt buonjádi sælggaj åvddål gå juhtusijt vuohtji. Dakkir sælgganjuo- laj máhtti stuor antilåvpåjt gåddet. Ab­ origina Australian gávnadin boomeran- gav mij la soames bivddoræjddo mav bálkes juhtusa vuosstij nav garrasit vaj jábmá. Ja de boahtá vas ruoptus dan ul- mutjij guhti dav bálkestij. Dat la vuogas danen gå de ij dárbaha guhkev vádtset dav vas viettjatjit. Sij tjátjijn jåhtålij vuossaj ma li gájttsa jali ietjá slihturij náhkes stiellidum. Manádin la vuohkasabbo dajt guottáldit farra dan lihtijt ja spánnjojt. Sij snivva manojt plániji vaj boahtte årromsadjel tjátje guoran. Sij bårri biergov ja tjoahk­ kiji duodden niehtijt ja sjattojt. Návti li ulmutja ájgij tjadá oahppam gåktu bierggit sáttojguovlojn gånnå l binná tjáhtje. Jus ulmusj lij biejvev Sahara-sáttoj- miehtse bæjvádagán årrum rihtsok, biebmo ja tjátje dagi, de li rumáj- temperatuvrra liehket birrusin 46 gráda gå iehkeduváj. Sån lij masset birrusin 2 ja 3 lihttara tjátjes ja lij jábmet åvddål sjevnjudij. Vuostasj europalattja gudi rassti- jin Australiav vuolggin Melbournes ja jåhtin lullet nuortas. Robert Bur- ke jaWilliamWills jådedijga ma- nov. Siján lidjin ållo gássjelisvuoda manon, ja dåssju akta sijájs viesso jåvsådij. Sån lij bierggim danen gå lij viehkev oadtjum aboriginajs. Iehtjádajámadin nielges ja danen gå lidjinvájbbasa. Burke jámij ruop- tus manádin. Galjes, giehppis biktasa suoddjiji sáttojbiekkaj ja báhkaj vuossti. herva tjáppa diŋga njuolajt juoga majna máhtta tjuoggit ja hávvádahttet juhtusijt niehtijt nøttera (niehtte – nøtt)