Mij dáppe 2

51 Ulmutja miehtáj åvvå Vuona rijkav vuosteldin násismav Vuona álmmuk vuosstálasstegådij dak- kár stivrrimvuogev. Ållo åhpadiddje hiejttin bargosa dajna gå sijá mielas ij lim riekta ahte sij galggin åhpadit oahp- pijt ahte násisma lij buorre. Ålos sijás rájaduvvin Girkkonjárgaj doarrofáŋgan ja nággobarggen. Ållo avijssatjálle hiejttin tjállemis dajna gå journálista etjin hálijda tjállet ahte ná- sisma le buorre. Ja ållo ávijsa de hiejt­ tin boahtemis ålgus. Ållo æjggáda etjin diptám mánájt diededit NS-belludagá nuorajjuohkusa ájrrasin. Muhtem ul- mutja ållu tjiegán plánigåhtin gåktus vuosstálasstet násismav ja násistajt. Ulmutja gudi etjin tjuovo násistaj lágajt, bijáduvvin giddagissaj. 400 ulmutja dagáduvvin vigálattjan váni duobmo dagi ja gejt tyska ja násista gåddålin. Dan ájge gå lij nubbe væráldadoarro, de máhtij násistaj ráddidus bidjat gidda- gissaj váni tjielggima ja váni duobmo dagi . Juvdálattja bijaduvvin giddagis- saj dåssju dan diehti gå lidjin juvdálattja. Ja ij danen gå sij lidjin dahkam vierev. Hitler ájgoj gádodit divna juvdálattjajt væráldis. Násistajt vuosteldit Sámelán­ dan Gávnnuji da ållo subttsasa dan birra gåktus ulmutja vuosstálasstin násistajt ja tyska soldáhtajt. Muhtema viehkedin ulmutjijt báhta- rit Englándaj jali Svierigij. Iehtjáda vas viehkedin Vuona ja Englánda soldáh- tajt biktasij, biebmoj, suvdemijn ja ietjá dárbbágij. Muhtema váksjun tyska soldáhtajt ja sijá jåhtemijt ja diededin Sovjet (Gárjjela) doarroåjvijt. Daid gudi nav barggin gåhtjoduvvin Partisan. vuosstálasstegåhtij álggin barggat vuosstáj váni tjielggima gå ij tjielggi váni duobmo dagi gå ij duobmi dahkam vierev doadjám lágav vuosstálasstin vuosstálasstet le barggat vuosstáj Grini giddagissaj sjaddin sij gudi vuosstálasstin násistajt.