Mij dáppe 2

Dárojduhttem Dalloj gå Vuona rijkka ájtu lij sjaddam de- mokratijja, de etjin dábálasj ålmmå ja nis- suna oadtjum årrot siegen gåk rijkka galgaj stivrriduvvat. Dalloj oadtjun dåssju boan- dás ålmmå jali kárana ja ednamåmastiddje sjaddat politihkkárin ja jienastit. Sáme etjin oadtjo jienastit jus sij etjin ejgalusjam edna- mijt ja daj barggam. Máhttá dat sjaddat iehperievtes jus ienep- låhko galggá bessat mierredit lágajt ma duohtti álggoálmmugijt. Dat dáhpáduváj jagen 1898. Dalloj Vuona rijka oajválattja dåhkkidin lágav mij tjielggij ahte divna sáme oahppe skåvlån galggin dåssju dáro­ gielav hållat , låhkåt ja tjállet. Lágan aj tjuottjoj ahte sámegielav ij le loahpe hållat, låhkåt ja tjállet skåvlån. Dát skåvllåláhka vájkkudi garrasijt sáme- gielak mánájda. Ållusa da etjin oahppam låhkåt ja tjállet. Ja sij etjin dáddjadam dav mij åhåpaduváj skåvlån. Sámegiella vargga gádoj ja någåj. Dat ájgge lij dárojduhttem­ ájgge. Muhtem åhpadiddje ja skåvllåbargge vuosstálasstin dav lágav. Sij vuojnnin ahte máná etjin oahppam dárogielav jali maj- dik ietján. Sij moatte bále luodjun raddidus- saj. Maŋemus de ráddidus guláj ja jerudaláj luodjomijt. Sij rievddadin lágav ja Stuorra- digge dåhkkidij rievddadusáv. Jagen 1967 sjattaj loahpe åhpadit sámegiel- laj ja sámegiella sjattaj aj fáhkan skåvlån. Dalloj lij de dárojduhttem bissum vargga 70 jage. Ållo sáme lidjin massám sámegielasa. Gånågis le maŋŋela ándagis ádnum sámijs daj vahágij åvdås ma dagáduvvim dároj­ duhttem ájge. Demokratijjan vierttiji aj álg­ goálmmuga vájkkudit ietjasa sebrudak­ åvddånibmáj. Jus ij besa, de máhttá kul­ tuvrra, arbbeviero, giella ja máhtto gáhtot. boandás boanndá le nágin gænna le ållo dávvera ja ednama hållat ságastit Kárásjågån jagen 1950. 48