Mij dáppe 2

45 mokratijja doajmmá. Dan diehtij le oahp- pam vælggogisvuohta . Vælggogis oahp- pa álggá dan jage gå mánná dævddá 6 jage ja nåhkå dan jage gå dævddá 16 jage. Dat fáladuvvá skåvlåjn, sijdajnja ietjá sajijn ja bissu unnemusát 10 jage. Stuorradigge ja Sámedigge libá aktan mierredam majt divna Vuona oahppe galggi oahppat skåvlån. Dat tjuodtju åhpadusplánan ja divna Vuona ja Sáme­ lánda skåvlå li vielggen dav tjuovvot. Válldet åvdåsvásstádusáv Åvdåsvásstádus le báhko majt mij álu gullap, valla álu val ij diededuvá majt dat duodaj merkaj. Ållessjattuk ulmutjijn le stuorra åvdåsvásstádus. Siján le barg- go majt galggi dåjmadit. Álu li siján máná gudi galggi oahppat ålov ja oadtjot divna dárbagijt , viehkev ja huvsov. Ållessjattuga galgi sijda rudájt láhtjet nåv ahte goahtelájggo ja el-strávve mávseduvvá ja ahte fámilja bårråmusá ja biktasa li buore. Soajttá gus ahte dujna le juokkir åvdås- vásstádus sijdanat? Maŋenagi gå dån stuoro, de lassán aj duv åvdåsvásstádus. Miján le vælggogisvuohta åvdåsvás- stádusáv válldet ietjama bargon ja seb­ rudak aj vuorddá ahte mij dahkap dav. Jus dån le njálmástam naginav, de vuor- deduvvá ahte dån váldá åvdåsvásstá­ dusáv, dagá buorev ja hæjttá njálmás- times. Dalloj de ham dån váldá åvdås­ vásstádusáv ietjat dagojs. vælggogisvuohta vælggogisvuohta le juoga majt dån le vielggen dahkat dárbbagijt dárbbaga li ábnnasa majt ul- musj dárbaj huvsov hukso dat le gå jaskada náginav jus sujna le juokkir vájvve ja viehkev dárbaj láhtjet dat le plánerit gåktus rudájt giehtadallat Æjgádijn jali sujtárijn le stuorra åvdåsvásstádus. Sij galggi ålov oahppat mánájda.