Mij dáppe 1

72 Sámelánnda le mijáj sámij ietjama guovllo. Dat le mælgga- din dåppen nuorttan ja årru sisŋemusán Europa ednamp- láhtan. Dan diehti de ælla ednamdoargestime ja vulká- na Sámelándan. Sámelándan le huj guhkta merragádde . Merragáddeguovlojn li sige suollu, njárga ja vuona majt jiegŋaájgge le hábbmim huj guhkes ájgij ålluj. Sámelánda alla váre ja gájse li sjaddam daj ájgij gå ednampláhta nård­ dåduvvin aktij. Dan ájge lidjin Sámelánda váre sæmmi al- laga gå Himalaya le dálla. Biekka, jieŋa ja harvve le gållå- dam ja unnedam várijt nav ahte da ælla ållu rat nav allaga. Gå muohta ij gerga suddat giesen, de dat debtjastuvvá tjoahkkáj ja muohta de sjaddá jiegŋan. Jiegŋa dat stuorru ja stuorru ja sjaddá assáp ja assáp jages jahkáj ja dajna vuogijn de dat maŋemus sjaddá jiehkken jali goasstejiegŋan. Jiehkke le dat assás jiegŋa mij gåbtjåj ienemus oasev ednamis. Birrusij 20 000 jage dás åvddåla de lij ålles Sámelánnda jie­ ŋa vuolen. Dat jiehkke mij moatten sajen li moadda kilo­ metera assá, dat hábbmij mijáj ednamijt. Ájgij tjadá li da årrum moadda. merragádde dat gádde jali da gátte ma li lahka mera merragáddeguovlojn divna da bájke ma li lahka mera assáp ja assáp nav hiehpá javllat julev­ sámegiellaj gå juoga assu jegŋaájge lidjin da ájge gå iegŋa gåbtjåj edna- mav hábbmij hábbmit le dahkat hámev, mij le nav gåk juoga le Giebmmegájsse /Kebnekaise le svierigabielen Sámelánda alemus várretjåhkkå. Dat le 2106 metera mera bad- jela allak. Dat várretjåhkkå le oasse dat várrerájdos mij sjat- taj gå ednama nårddåduvvin vuosstálakkoj. Dat várrerájd- do le dálla rádjá Svieriga ja Vuona rijka gaskan. .