Mij dáppe 1

39 Rutsijt má máhttá ådåsis juonen dahkat, duola degu boalddet stuorra vuonáj sinna. Dat liekas mij dassta sjaddá, máhttá lieggit ållo årudagájt guhkes lieggimij baktu. Rutsijt giehtadallat Miján bæjvalattjat báhtsi ábnnasa, ská­ la , árojbiebmo, gurjo majt ep dárba- ha jali ma tsivnijdi. Da li rutse jali mål- de ja dajt mij håjggåp ruhtselihttáj. Le gus dån ussjolam gåsi da rutse sjaddi? Ruhtsebijlla duobmi ruhtselihtijt juok- ka váhko. Sij dievddi lástebijlav rutsijs dievva ja duobmiji dajt ruhtseduvnnáj majt oajválattja li ásadam ja dåhkkidam dågålasj ruhtsebájkken . Ruhtsebájken barggi nåv ållo ulmutja. Muhtema váll- di vuosstáj divna rutsijt ja muhtema vas vuodji stuorra másjijnajt ma dæbtt- ju tjoahkkáj divna rutsijt. Muhtem rut- sijt ij le loahpe bálkestit ruhtseduvnnáj. Da máhtti liehket várálasj ábnnasa ma biejssti luondov. Dakkár várálasj rut- sijt viertti vuostak válldet ierijda dábá- lasj rutsij sieges ja dajt várálasj ábnnasijt viertti giehtadallat sierra láhkáj vaj da e biejsste luondov. skála sjattoj lasta ma li ednama bajelt, duola degu berunskála majt ierijt suoddat ja áhkarbællájda guoddet åvdås manná berunijt bállet. gurjo da li masi ábnnasa li giesadum gå ábnnasijt oasstep ruhtseduvnnáj ruhtseduvnne jali mål- deduvnne le duvnne gåsi rutse (målde) tjoahkkiduvvi oajválattja da gudi Vuona rijka lágaj milta mierredi duov ja dáv ruhtsebájkken ruhtsebájke da li bájke gåsi rutse tjoahkkiduvvi giehtadallat dahkat rutsij nåv gåk mij jahkkep le buoremus luonduj ja ulmutjijda