Mij dáppe 1

121 Nordlánnda Stuorrudak 38 460 km 2 Alemus várre Oksskolten 1916 me- tera mera badjel Stuorámus suoloj Hinnøya Guhkemus jåhkå Vefsna Stuorámus jávrre Røssvatn Ulmusjlåhko (2013) 240 527 Suohkanlåhko 44 Stuorámus stáda Bådåddjo, Mo i Rana ja Narvijkka Fylka oajvvestáda Bådåddjo Æládusá ja ulmutjij årrombájke Nordlándan gávnnuji ienemus guolle­ bivdde åvvå Vuona rijkan. Miehtaj Nord­ lánda merragátte li ållo tsoages merra­ guovlo gånnå li buorre guollimsaje. Lu­ foaht­ta le dåbdos bájkke gånnå bivdeduv­ vá toarska (lufutguolle ) juohkka gidádál- ve. Dalloj de boahtá gådoguolle ålgusj­ bælláj ja sisbælláj Lufåhta. Dalloj de guol- lebivdde bivddi sieldes ållo guolev. Nordlánda le Vuona stuorámus el-strávve fylkka. Muhtem oasse dat el-strávves man- ná industrijaj duola degu Mosjøenin, Mo i Ránan ja Glomfjåvrrån. Valla Nordlánda aj vuobddá ållo el-strávvev Oarjje-Vuodnaj. Sáme årru miehtáj Nordlánda nuorttas git­ta oarjás. Nuorttagietjen Nordlánda manná giellarádjá nuorttasáme ja julevsá- me gaskav. Oarjásjgietjen álggá vas oarjel­ sámij giella. Divtasvuodna le stuorámus bájkke gånnå julevsámij giella håladuvvá. Árran julevsáme guovdásj le Ájluovtan, Divtasvuona suohkanin. Majavatn le vas oarjelsáme bájkke oárjján Nordlándan ja dassta de álggá oarjelsámij boatsojsujtto. merraguovlo da li bájke ma li mera lahka gådoguolle dat le guolle mij galggá gådet Lufåhta merrabájkijn gådet gådet le gå guolle luojttá ållo månåtjijt ma li guole miedema sinna, millijåvna ja millijåvnå masta smávva guole sjaddi, valla dåssju binnásj dajs sjaddá stuorra guollen el-strávve elektrisitiehtta mij le dálla nåv dábálasj ahte dan dagi ep desste berggi