Mij dáppe 1

120 NORDLÁNNDA – guhkemus ja siekkemus ájádallamgievlle dat le gievlle mij ij vuiojnnu, valla mij le bijadum dasi mijá ájádusáj baktu sjievnjis ájgge dat le ájgge Nuortta-Vuonan gå li guokta sjævnjada, biejve nåv ånigattja ja biejvve ij dat åvvå vuojnnu åvddåla ådåjakmá- non ja guovvamánon ednamhámijt ednamháme li duobddága duola degu bávte, mera, jávre ja vuovde jiehkke jiegŋa mij ij åvvånis goassak sutta, ih- keve jiegŋa jåhtemgæjnnon jåhtemgæjnno le gåggu manná jåhtet, duole degu merra gånnå bårjåstit manná jali ietjá lágásj vantsaj mannat. Jåhtemgæjnno le aj dábálasj gæjnno gåggu manná bijlaj vuodjet ja aj ruovddegæjnno gåggu tåga manni Nordlánnda le Vuona rijka guhkemus fylkka, badjelasj 50 mijla guhkke. Nord­ lándav mij ábaj juohkeb vidá oassáj. Oar­ jemus oasse le Helgeládde. Nuortasbielen Sáltoduoddara le Sállto. Ufuohtavuona birra le Ufuohttá. Ålgusjbielen le Viestar­ álle ja Lufoahtta. Sáltoduoddara badjel manná á jádallam­ gievlle mij le Polárgievlle. Nuortasjbie- len dan gievle máhttep mij vuojnnet gas­ kaidjabiejvev gå le giesse. Dálven le vas dan gievle nuortasjbielen ájgge gå ep vuo- jne biejvev, sjievnjis ájgge . Muhtema javl- li ahte dalloj li guokta ijá ållu lahkalakkoj. Nordlánda enudagán gávna divna lágásj ednamhámijt . Ålgusjbielen Nordlán­ da merragátte li ållo suollu. Sisbielen le vas tsækko váre. Gasko Nordlánda gávn­ nu Vuona rijka nubbe stuorámus jiehkke , Svartisen. Merra le agev årrum ájnas ul- mutjijda ma årrun Nordlándan. Gå mer- ragádde nåv guhkke, de sjattaj merra nåv ájnas jåhtemgæjnnon ja barggosadjen.