Luonddufága 5.-7. ceahkkái

Eatnama eallin

Beana liiko go olmmoš njávkkada dan. Beatnagat dovdet ja áicet birrasa.

Mii eallá?

Eatnama čáziin, eanavuođus ja áimmus gávdnojit hirpmus ollu iešguđetlágan ealli organismmat. Mas mii diehtit ahte juoga eallá? Eallimis leat guhtta dovdomearkka:

Buot ealli organismmat

    • Borret ja juhket
    • Vuigŋet
    • Baiket ja gužžet
    • Dovdet, ávkkástallet ja áicet birrasis
    • Riegádit, lasket ja jápmet
    • Lihkadit dahje sirddašit

Dasa ealli organismmat dárbbašit energiija, áimmu, čázi ja leat ovttas.

Ealli organismmaid juohku

Mii juohkit visot ealli organismmaid joavkkuide. Álggus vuos riikkaide ja de váldojoavkkuide daid iešvuođaid mielde. Iešvuođat sáhttet leat gos dat ellet, maid dat borret, mo leat oaidnit ja mo dat lasket.

Eallit gullet elliidriikii. Šattut gullet šaddoriikii. Guobbarat gullet guopparriikii. Bakteriijat gullet Bakteriijariikii. Daid vuolde leat vel ollu váldojoavkkut ja šlájat.

Elliidriikkas leat rikkehiseallit ja riggeeallit. Rikkeshiselliin ii leat siskkit riggi. Dat leat  lađaseallit, šlieddaealli, biikanáhkagat, gáskálaseallit ja lađasmáđut. Riggeelliin lea siskkit riggi. Dat leat guolit, rihcceeallit, njoammut, lottit ja njiččehasat.

Muhtun eallit riegádahttet ealli čivggaid, earát monnejit ja earát fas luitet suovssaid maiguin šaddet divrrit, máđut ja skálžoeallit.


Luossa gođđá meađđemiid, maniid.

Vieksásuovssat vieksábeasis šaddamin vieksán.

Šattut gullet šaddoriikii. Eanaš šattuin lea bohccelágan nađđa man mielde ruohttasiin njammet čázi ja minerálaid eatnamis. Dain leat maid lasttat maiguin lea klorofylla dahje ruoná ivdni.
Klorofylla. Govva: Shutterstock

Dainna lágiin dat ávkkástallet fotosyntesain ráhkadit alcceseaset biepmu. Muhtun šattuin leat siepmanat. Daid mii gohčodit siepmanšaddun. Eará šattuin leat ihtosat. Daid mii gohčodit iđusšaddun dahje suotnaiđusšaddun. Iđusšattuin eai leat ruohttasat ja bohccenađđa. Suotnaiđusšattuin leat bohccenađđa ja ruohttasat.

Siepmanšattut sahkanit siepmaniid bokte ja lasket ja lávdet čáziid, olbmuid, elliid ja biekka vehkiin. Muhtumat luitet dahje báhčet siepmaniid olggos eadnešattus. Min dábáleamos siepmanšattut leat muorat, miestagat, lieđit, suoinnit, gordni ja dakŋasat. Suotnaiđusšattut ja iđusšattut luitet ihtosiid mat gahččet eatnamiid mas šaddagoahtá ođđa šaddu. Dábálaš suotnaiđusšattut leat hoaššašattut, idnešattut ja gáiskkit. Sámmálat leat iđusšattut.

Guobbarat ávkkástallet eará šattuid fotosyntesain. Muhtun guobbarat ellet orgánalaš bázahusaiguin. Dat sáhttet leat olbmuid biebmobázahusat, jápmán ciebanaččat dahje lottit ja divrrit. Dáinna lágiin guobbarat leat dehálaš čorgejeaddjit luonddus. Gahperguobbariid juohkit váldojoavkkuide dan mielde gos ihtosat luovvanit. Dat leat lihpeguobbarat, biikaguobbarat ja bohcceguobbarat. Guobbarat lasket ja lávdet ihtosiid bokte. Jeahkálat gullet maiddái guopparriikii. Dat leat sihke guobbarat ja šaddoplankton.

Bakteriijat gullet bakteriijariikii. Bakteriija lea okta sealla man birra lea seaidni. Dan čađa ožžot biepmu ja čázi. Dat sahkana ja laská dainna lágiin ahte dat juohkása guovtti oassái. Dat sáhttet johtilit ja oanehis bottus laskat ja šaddat vaikke man ollugin. Gávdnojit ollu bakteriijašlájat. Dat leat nu unnit ahte mii dárbbašit mikroskohpa daid oaidnit. Go leat čoahkis de sáhttit oaidnit bakteriijaid koloniijan. Muhtun bakteriijat leat buorit ja muhtumat fas váralaččat dearvvašvuhtii.  Eanaš bakteriijat eai gierdda alla temperatuvrra ja jápmet.

 E-coli bakteriija eallá elliid čoliin ja lea dábálaš ferdnejuvvon bierggus. Danne ferte ferdnejuvvon bierggu bures liekkadit ovdalgo dan borrá.

TjaelijiBerteme – TjállijAlmmudahka – ForfatternesForlag – AuthorsPublisher

Kárášjohka
Fitnodatgeaidnu 13
9730 Kárášjohka

Fanasgieddi
Báktegeaidnu 14
9845 Deatnu

Digitála oahpponeavvuid doaimmaheaddji
digitala@lagadus.org

Doaimmahus
poasta@lagadus.org