ČálliidLágádusa birra CL-Sámi academica GirjjálašvuođaguovddᚠOktavuohta
  Gálvoseahkka lea guorus
 

Tidsreise Sápmi
 

Mii ohcat mátta- ja davvisámi doaimmaheaddjiid
 

Beassáškrim
 


Juovlaárbevierut Sámis
Sámi juovlaárbevierut leat viehka boarrásat. Daid vuohttá jo sámi dološ noaidevuohta-oskkus.

 
Juovlaruohtta-áigge lávejedje bálvalit ipmiliid mat ledje sárgojuvvon goavdái. Dakkárat ledje Čáhcealmmái, Bieggaalmmái, Sáráhkká, Juoksáhkká ja Uksáhkká. Bálvaledje maiddái Áskki (Mánu), mii galggai addit čuovgga juovlaruohtta-eahkeda. Áskki (Mánu) várás heŋgejedje dábálaččat messet- dahje čoarverieggá goađi reahpenráigái, nu ahte bahás vuoiŋŋat eai galgan beassat boahtit reahpenráigge goahtái.

Sámi bálvaledje maiddái Juovlahearrá, mii lei loatnasátni vižžon dárogielas. Dasa oaffarušše bohccovara (maiddái buolleviinni, jos dat lei fidnemis) juovllaid-áigge. Oaffaruššan galggai addit bivdolihku. Muhtun guovlluin oarje-Sámis oaffarušše maiddái juovlaláibbiid sutnje. Dáid láibbiid bidje beasselihtiid sisa ja heŋgejedje muoraide.

Oaffarušše maiddái oasi bohccos dahje gottis dahje sávzzas maid njuvve juovllaide. Bidje vuššon čearpmaha biergočaskáid, veahᚠvuoja, vuosttá ja láibbi beassefatnasii. De čohkkejedje rissiid stuorra látnan ja bidje fatnasa lána ala. Dat galggai orrut ná miehtá juovllaid.

Dái árbevierru lei ain seailumin mearrasámiid guovlluin davvi-Sámis 1700-logus, čállá Knud Leem gii lei missoneara Porsáŋggu, Ávjovári ja Álttá guovlluin 1725-1734. Su girji "Finnmarkens lapper”, almmustuvai 1767.

Juhan Turi (1854-1936), riegádan Guovdageainnus čállá earret eará čuovvovaččat sámi juovlaárbevieruid birra girjjistis "Muitalus sámiid birra”, 1910:

Dat beaivi mii lea ovdalis juovlabasiid, ja dan beaivvi eahket gohčoduvvo ruohttaeahkedin. Ja dat lea váralaččamus eahket. Jos dalle mánát illudit menddo fasttit, de dalle ihttohallet (gopmohallet).
    Sámit válmmaštit visot maid sii dárbbašit basiid siste atnit. Sii njuvvet bohccuid ja gorrot visot maid dárbbašit dalle bassin, ja čuhppet hui ollu muoraid. Ja go leat ožžon dan mađe, ahte bistet basiid badjel, de čorgejit birra smáhkkomuora (hoggestabbe) visot rissiid, ja muorrafiinnuid bidjet hui fiidnát – eai galgga skihčit (stikke ut) eai gosage, vai ii stálu ráidu darván. Ja dat galgá ceggejuvvot okta rissi smáhkkomuora duohkái, masa stállu čatná ráiddus dan botta go manná (fitná) goađis čázi juhkamin. Ja de sámit válmmaštit gievnni mas lea dievva čáhci, vai ii leat stálus vuoibmi dahkat maidige.

Anders Larsen (1870-1949), riegádan Luovttas Návuonas, čállá earret eará dáid juovlaárbevieruid birra mearrasámiid gaskkas girjjistis "Mearrasámiid birra”, 1950, 2014:

Juovlaruohta ja juovlaija birra lei ovdalaš áigge ollu diida (overtro). Boares olbmot gilde mánáid čierastallat juovlaruohta. Sii dadje mánáide ahte dalle dustot juovlagállát (juovlastálut) mánáid sehkkii. Eai sii dáhtton ahte mánát ridje juovlaáigge.
    Juovlaruohta bidje boares sámit čáhcegohpu beavddi ala, vai juovlagállá gávdná čázi juhkat goikui go sisa boahtá. Jos dat ii gávnna čázi, de njammá dat viesu olbmuin vara, ja de buohccájit sii.

Aage Solbakk

Ođasmahttán 08.04.2016
Almmuhan: Mihkku Solbakk