ČálliidLágádusa birra CL-Sámi academica GirjjálašvuođaguovddᚠOktavuohta
  Gálvoseahkka lea guorus
 

Tidsreise Sápmi
 

Mii ohcat mátta- ja davvisámi doaimmaheaddjiid
 

Beassáškrim
 


Vuot girji mii geasuha
Anders Larsen Mearrasámiid birra – ja eará čállosat” almmuhuvvui Romssa museas

Ivar Bjřrklund ja Harald Gaski ávvugirji "Anders Larsen Mearrasámiid birra – ja eará čállosat” almmuhuvvui Romssa museas sotnabeaivve guovvamánu 2. beaivvi, ja Akademisk Kvarter girjegávppis vuossárgga. Doaimmaheaddji guovttos muitaleigga ee. mo ja  man láhkai Larsena sámi rahčamušat váikkuhedje dalá servodahkii.


Duhtavaččat: Girjji doaimmaheaddji guovttos Ivar Bjřrklund (gurot) ja Harald Gaski oaččuiga liđiid ja leigga duhtavaččat almmuheamen.

Girjji doaimmaheaddji Harald Gaski, gii maid lea ČálliidLágádusa SÁMIacademica-ráiddu doaimmaheaddji, muitalii guldaleaddjiide vehá girjji moadde jagi buvttadeamis. Virggálaččat lea prošeakta maiddái leamaš ovttasbargu Romssa museain, gos Anders Larsen vuorká lea odne. Vuorkká áimmahuššá Ivar Bjřrklund. Dattege vuosttamužžan girji lea, nu mo lei eaktuduvvon álggus rájes, ČálliidLágádusa SÁMIacademica almmuheapmi. Gaski čilgii manin lágádus lea vuoruhan ráhkadit nu čáppa girjjiid sihke Johan Turi ja Anders Larsena birra, ja dajai lea gudnejahttit erenoamᚠmávssolaš olbmuid sámi kultuvrras ja historjjás. Oaivvildii ge ahte girjjit njulgestaga dáidet leat sámi klassihkkáriidda álgu.

Doaimmaheaddji guovttos leigga juohkán bargguid gaskkaneaskka. Gaski bargun vuosttažettiin lei čállit Larsena čáppagirjjálašvuođa ja su eará sámegielat čállosiid birra, lassin dieđusge Sagai Muittalćgje-áviissa birra, čilget mo das lei sihke sámi politihkalaš ja kultuvrralaš áigumuš ja fuolla.

Fuolki Guovdageainnu stuibmejeaddjái
Ivar Bjřrklund deattuhii ahte Anders Larsen lei dálaáigge sámi servodaga huksejeaddji, ja eahpitkeahttá sámi ofelaš ja sáŋgár. Larsen barggai ovddidit ja čuvget mearrasámi kultuvrra árvvu. Erenoamážit ovddidii son Návuona mearrasámi suopmana, muitalii Bjřrklund. Son fuomášahtii maiddái dieđuid maid olusat várra eai leat diehtán, namalassii ahte Anders Larsen lei fuolki ovddeš guovdageainnu-stuibmijeaddji Anders Pedersen Bćr eamidii Inger Jakobsdtr. Hćttai. Bćr lei nubbin oarpmealli Larsena eadnái.

Aiddo dán ᚚi birra šattai maid digaštallan vuossárgga almmuheamis, go boahtán fágaolbmot imaštalle manne Larsen lei oalle jaskat Guovdageainnostuimmiid ektuid. Lei go son aiddo dan sivas go alddes lei fuolkevuohta muhtin dáid olbmuide.


Ollu olbmot: 40 – 50 olbmo ledje boahtán girjealmmuheapmái Romssa museii sotnabeaivve. Akademisk Kvarter girjegávppis vuossárgga ledje sullii 60 diehtoáŋgiris oasseválddi.

Geasuhii olu olbmuid
Birrasii 40-50 olbmo ledje boahtán Romssa museai, vaikke vel almmuheapmi lei sotnabeaivve gaskabeai’áigge.

Girji almmuhuvvui nuppádassii Akademisk Kvarter girjegávppis Universitehtas  beaivvi maŋŋá, vuossárgga guovvamánu 3. b. Dan dilálašvuhtii ledje boahtán sullii 60 olbmo. Dás oassálasttii "veahkkin” Gaskii ja Bjřrlundii vel okta Anders Larsen eksperta, namalassii Tromssa Ketil Zachariassen. Su doavttergrádadutkosa sámi ovdamanniid birra almmuhii ČálliidLágádus ovddit jagi, Samiske nasjonale strategar. Almmuheami oktavuođas son fuomášahtii mat ledje Anders Larsen jurdagat siidaguoimmegielaid gaskavuođaid birra. Dábálaš áddejupmi han lea leamaš ahte unnit giella lea amasgiela sániid vuostáváldi. Ii dat dárbbaš leat dušše nu, oaivvildii Larsen, sáhttet nuppi guvlui ge johtán sánit. Dát ii leat doarvái dutkojuvvon, oaivvildii Anders Larsen. Nu čilgii Ketil Zachariassen.


Anders Larsena eksperta: Girji almmuhuvvui nuppádassii Akademisk Kvarter girjegávppis Universitehtas  beaivvi maŋŋá, vuossárgga  03.02.14. Anders Larsen ekspearta Ketil Zachariassen fuomášahtii ee. mo Larsen meannudii siidaguoimmegielaid gaskavuođaid birra.
Govven: Kim G. Skytte


Diđii Larsenis ollu: Ovddeš báhppa Harald O. Lindbach, gii lea jorgalan Anders Larsen girjji Beaiveálgu dárogillii, Dagen Gryr, diđii ollu muitalit Anders Larsena birra

Govven ja čállán: Amund Johnskareng, John T. Solbakk



Ođasmahttán 06.02.2014
Almmuhan: Mihkku Solbakk