Mo Amerihkká vuollástii indiánaid eatnamiid ja šattai fámolaš riikan Friiddjavuođaipmil geas lea čuovgi spáiddar gieđas lei dat vuosttamuš maid sisafárrejeaddjit dahje imigránttat oidne go bohte meara mielde New Yorkii. Bácci lei Frankriika skeŋken USA:i, ja dan symbola lei ahte Amerihkká lea friddjavuođa riika. Muhto eai buohkat beassan sisa. Boađedettiin dutkkai doavttir vuos sin, ja olbmot geain ledje njoammu dávddát sáddejuvvojedje ruovttoluotta. wikipedia.org “Amerihkká lea Ipmila šolgenguksi, stuorra šolgenruitu, gos buot Eurohpá álbmogat nuppástuvvet (...) njuikejehket buohkat šolgenruitui. Ipmil lea ráhkadeamen amerihkálačča”. Nie čálii muhtun eaŋgalas girječálli 1800-logus. Ollu eurohpálaččat háliidedje ohcat lihku USA:s. Sii fárrejedje Eurohpás mii ii addán sidjiide barggu ii ge borramuša. Ja máŋgga riikkas sáhtte biddjot giddagassii jos dadje dahje čálle iežaset oaiviliid. 1800:s gitta 1914:i lassánii olmmošlohku USA:s 5 miljovnnas 90 miljovnna olbmui. Siskkáldassoahti 1861 – 1865 1800-logu gaskkamuttus orui dego Amerihkká livččii gaikánan. Máttimus stáhtat šadde uniovdnan. Ráđđehus vikkai spiehkasteddjiid fas máhcahit ruovttoluotta uniovdnii. Das šattai dakkár soahti ahte eai goassege leat nu ollu olbmot goddon makkárge soađis masa Amerihkká lea iežas sorran. Mii lei sivvan siskkáldassoahtái? Okta sivva dasa lei čáhppesolbmuid šlávvavuohta. Kárttas oainnát guđemuš stáhtat doalahedje šlávvavuođa ja guđemuš stáhtat fas gilde. Jagi 1776 13 koloniija mearridedje ahte dás duohko galge leat iešmšearrdideaddjin. Julggaštusas daddjo ee. ahte “buot olbmot leat sivdniduvvon seammaláganin”, ja ahte Ipmil lea buohkaide addán friddjavuođa. Muhto máttastáhtain mearkkašedje šlávat ollu ekonomiijii. Bummol man sii čogge bummolplantášain, vuvdojuvvui eaŋgalas gákkesindustriijii. Bummolplantášaid oamasteaddjit čuoččuhedje ahte bummolgávppašeapmi lei áibbas dárbbašlaš máttastáhtaid ekonomiijii. Davvin oaivvildedje máŋggas ahte šlávvavuohta lei heahpadin USA:i. Girji Uncel Toms´ cabin, life among the lowly, man girječálli Harriet Beecher Stowe čálii, lasihii leavttu šlávvavuođa digaštallamii. Dá lea oassi girjjis mii muitala šlávvagávppašeami birra: “Dál lea du vuorru,” dajai gávppašeaddji ja hoigadasttii gándda veahčiriin. “Čuožžil ja čájet ahte máhtát njuikut.” “Vuovdde min buohkaid, vuovdde min buohkaid,” fuoikkui boaran ja doaladii gándda. “Mane eret don gal!” čergii dievdu suhtus. “Don gárttat maŋimužžan. Doamit dal, gánddažan!” dadjalii vel ja hoigadii gándda stellega guvlui. Gánda lei stuorrašattot ja čáppa gánda, ja ollugat fálle (...) Gánda geahčai suorganan birrasii nuppis nubbái dassážii go veažir dearppastuvvui, ja Haley válddii su háldosis. “Oastte mu maid, oastte mu maid!”, huikkii boares áhkkoriehpu ja geaigguhii gieđaid gánddas maŋŋái. Haley jorai sutnje selggiid. Šlávvaoamasteaddjit bealuštedje iežaset dávjá ja dadje ahte šlávaide ledje sihkkarastojuvvon borramuš, biktasat ja orrunsadji eará geafes, davvistáhtaid friddja vilges olbmuide ektui. Muhtun bummolplantáša oamasteaddji dajai ná: “Olmmoš deaivá eanet gearjideddjiid ovtta beaivvis ovtta gáhtas New Yorkas go maid olles eallimis sáhtášii deaivat máttastáhtain.” 1850:s ledje badjel 3 miljovnna šláva máttastáhtain. Lei váttis oažžut vilges olbmuid bargat go lei nu báhkka bummolplantášain. Šlávaid kultuvra Máŋgga máttastáhtas lei gildojuvvon lága bokte oahpahit šlávaide lohkat ja čállit. Dattetge ráhkadedje sii iežaset kultuvrra mas erenoamážit lávlagat ledje guovddážis, negro sprirituals. Go down, Moses When Israel was in Egypt land. Let my people go. Oppressed so hard they could not stand. Let my people go. Refr.: Go down, Moses. Way down in Egypt land. Tell old Pharaoh to let my people go. ”Thus spoke the Lord,” bold Moses said . ”Let my people go. If not, I´ll smite your first-born dead. Let my people go. Refr.: ”Your foes shall not before you stand. Let my people go. And you´ll possess fair Canaan´s land. Let my people go.” Refr.: ”You´ll not get lost in the wilderness. Let my people go. With a lighted candle in your breast. Let my people go.” Boađe vulos, Moses Go Israel lei egyptalaččaid riikkas. Divtte álbmogan vuolgit. Eai šat gierdan vuortnuheami Divtte álbmogan vuolgit. Ref. Boađe vulos, Moses. Vulos Egypta riikii. Bivdde boares Farao luoitit álbmogan vuolgit. “Nie sártnui Hearrá” jálos Moses dajai. “Divtte mu álbmoga vuolgit Jus it, časkkán jámas din vuosttaš riegádeddjiid. Divtte álbmogan vuolgit”. Ref. “Din vašálaččat eai din juvssa. Divtte álbmogan vuolgit. Oažžubehtet lohpiduvvon Kanaan riikka. Divtte álbmogan vuolgit. Ref. ”Dii ehpet galgga láhppot meahccái. Divtte álbmogan vuolgit. Dolla bázzi lea din ratti sis. Divtte álbmogan vuolgit.” Eanadoallu máddin ja davvin fas industriija Vaikke šláva gažaldat lei dehálaš sivvan siskkáldassoahtái, de ledje eará dehálaš gažaldagat maid. Davvistáhtat háliidedje ráhkadit industriija mii sáhtii gilvalit brihttalaš industriijain. Stuorrabritánnia lei áigá juo hárjánan bargat industriijain, ja sin gálvu lei ollu buoret ja hálbbit go eará riikkaid gálvvut. Danne háliidedje davvistáhtat ahte brihttalaš gálvvuide galggai leat stuorra duollu, vai ieža beasašedje ráđđet davvistáhtaid márkanis. Máttastáhtat mat vuvde bummola Stuorrabritánniai, vuosttildedje dien lágan duollomuvrra. Sii eai háliidan oastit divrasat industriijagálvvuid davvistáhtain. Olmmošássaneapmi lei davvistáhtain stuorámus ja danne ledje máttastáhtat balus ahte sii šadde bákkus čuovvut davvistáhtaid politihka. Moadde beaivvi maŋŋá go siskkáldassoahti nogai, goddojuvvui Abraham Lincoln go lei teáhteris fitnamin. Dat gii gottii su, lei muhtun neavttár geas ledje máttastáhtaid sympatiijat. Lincoln lea navdojuvvon USA stuorámus presideantan, ja son oaččui sierra muitohálla Washingtonas. Máttastáhtain ledje dakkár beroštumit ahte ráđđehus ii galgan oažžut menddo ollu válddi ieš guđet stáhtaid badjel. Go Abraham Lincoln válljejuvvui presideantan 1860:s, oaivvildedje máttastáhtat ahte dál sii leat ožžon dakkár jođiheaddji geas leat dušše davvistáhtaid beroštumit. Sii celke iežaset luovus uniovnnas. Dasa ii miehtan Lincoln ja siskkáldassoahti buollái. Máttastáhtat vuite máŋga doaru siskkáldassoađis, muhto guhkit áigge vuollái eai šat birgen davvistáhtaid vuostá. Davvistáhtain ledje eanet soalddáhat, buoret vearjjut ja stuorámus vearjoindustriija. Badjel 600 000 olbmo goddojuvvojedje ja stuorra guovllut boldojuvvojedje ja biliduvvojedje máddin soađiáigge. Ain ge lea garuhuvvon yankeeid vuostá vašši eallimin máttastáhtain. Soađi vuolde ledje šlávvavuođa vuosttildeaddjit fidnen Lincolna cealkit buot USA šlávaid friddjan. Muhto vaikke šlávat ledje dál friddjan, de lei sis seamma garra dilli go ovdal ge. Ollugat gárte bargat fuones bálkkáin áigodatbargin seamma bummolplantášain gos ovdal ledje ieža šlávan. Sis lei váttis gávdnat earálágan barggu. Čáhppesvarat dievddut ožžo jienastanvuoigatvuođa, muhto sii eai beassan dan dávjá geavahit. Vilges olbmot geat ledje vuoittáhallan soađis geavahedje dan vašuhit čáhppesolbmuid. Stáhtat mearridedje lágaid mat gáibidedje lohkaniskosiid jus galge registrerejuvvot jienasteaddjin. Čáhppesolbmuin dábálaččat ii lean oahppu nagodit dieid iskosiid. Jos nagodedje daid čađahit, de lei čiegus organisašuvdna Ku Klux Klan baldimin sin eret jienastemiin. Čáhppesolbmuid sealgádeapmi “geat eai diehtán iežaset báikki servodagas”, šattai suorggahahtti dáhpin máttastáhtain. Apášat ledje dat maŋimuš indiánat geat vuollánedje vilgesolbmuid vuostá. Oaivámuš Geronimo biehttalii fárremis Arizona reserváhttii. Apáša indiánat báhtaredje ráji badjel Mexicoi ja doppe fallehedje vilges ođđaássiid. 1886:s divttii Geronimo iežas váldot gitta go son ieš bođii vulos váriin vilges olbmuid lusa, ja indiánasoahti lei nohkan. “Villa oarjji” vuollásteapmi Sisafárren USA:i dagai ahte indiánat gárte dađi mielde báhtarit iežaset guovlluin. “Mun dorron garrasit. Muhto sin bissuid luođat ledje deaivilat. Luođat girde dego lottit áimmus ja njurgo beljiid birra dego biegga muoraid gaskka dálvet. Mu soalddáhat gahčče birrasan (...) Beaivváš skuodnjái midjiide iđđedis ja eahkedis njiejai dat sevdnjes balvva sisa ja lei buolli luođđa hápmásaš. Nie báittii beaivváš maŋimuš geardde Čáhppes Boaimmáža badjel (...) Son lea dál vilgesolbmuid giddagasas (...) Son ii leat dahkan dakkáriid maiguin indiánat dárbbašit heahpanaddat. Son lea dorron iežas álbmoga beali, nissoniid ja mánáid dihtii, vilges dievddu vuostá gii juohke jagi bođii min dájuhit ja min eatnama váldit mis (...) Nie sártnui Čáhppes Boaimmáš dan maŋŋá go vuollánii go lei dorron vuostá ahte sin álbmot galggai fárrehuvvot nuorta USA:s Mississippi oarjjabeallái duolbaeatnamiidda. Indiánaide lohpiduvvui ahte eana lea sin “nu guhká go suoidni šaddá ja čáhci golgá”. Amerihkálaš ráđđehusa mielas diet duolbaeana lei joavdelas sáttomeahcci mas ii lean árvu vilges olbmuide. Muhto maŋŋá siskkáldassoađi vajálduvvojedje buot dien lágan lohpádusat. Gievrras, ođđa plogat jorgo duolbaeatnama, mii čájehii leat hui šattolažžan. Miljovnnaid eananealge-eurohpalaš sisafárrejeaddjit leavvagohte duolbaeatnamiidda. Sihke duolbaeatnama indiánat ja indiánat geat aiddo ledje vuojehuvvon dohko, geahččaledje eastit sin bivdoeatnamiid šaddamis bealdoeanan. Muhto vilgesolbmot ledje “nu eatnagat go almmi násttit”, nugo muhtun indiána dajai. Ruovdemáđit ja biikaáiddit luddejedje duolbaeatnamiid. Buffalot, maiguin indiánat elle, goddojuvvojedje ja njuvvojuvvojedje čuđiid duháhiid mielde. Duháhiid mielde indiánat jápme nealgái dahje jápme dávddaide mat bohte vilgesolbmuid mielde. 1880-logus šadde indiánat geat ledje ceavzán, bákkus fárret gáržžes reserváhtaide, eanaguovlluide mat vilgesolbmuid mielas ledje árvvoheamet. USA šaddá industrialiserema “máilmmemeašttir” Maŋŋá siskkáldassoađi oaččui industrialiseren leavttu davvistáhtain. Máttastáhtat šadde máksit stuorra soahtebuhtadusaid. Ruhta geavahuvvui ođđaindustriija ráhkadeapmái, ja dat industriija lei suddjejuvvon garra duollomuvrrain olgoriikkalaš gilvaleami vuostá. USA:s lei measta buot mii dárbbašuvvui iežas riikii. Áidna mii váillui, lei eanet ruhta, ja dan sii ožžo loanasin brihttalaš báŋkkuin. Diet báŋkkut rehkenaste loanaid USA:i dego sihkkaris investeremin. Daid stuorrajávrriid birra nuortin lei valjis goalla ja ruovdi, dat deháleamos vuođđoávdnasat industriijii. Fievrrideapmi gaskal guovlluid gos lei ruovdi ja goalla, sáhtii hálbbet dahkkot skiippaiguin. Ruovdemáđifierpmádat maid viiddiduvvui garrasit.    Hutki Thomas Edison válddii pateantta eanet go 2500 duhát hutkosii. Deháleamosat ledje čuovgapeara, grammofovdna ja filbmaáhparáhta. Seammás hutke eará amerihkálaččat telefovnna ja čállinmášiinna. Guktot ledje dehálaččat gávppašeami oktavuođas. Vuosttamuš ruovdemáđi rastá kontineantta lei gárvvis 1869:s. Sii gávdne oljju, ja oanehis áiggis lei USA máilmmi stuorámus oljoproduseanta. Teknihkalaš skuvllat ja universitehtat huksejuvvojedje brihttalaš málle mielde, ja fargga bohte ge rávdnjin ođđa hutkosat USA:i. Amerihkálaš márkan stuorui dađistaga go sisafárrejeaddjit bohtet oppa áigge. Ođđaássit duolbaeatnamiin produserejedje stuorra meriid gortni ja bierggu, ja USA šattai eanet ieš birgejeaddjin borramušaid hárrái. Kvehkalaččat gohčodit iežaset namain “Ustibiid servodat”. Dát oskusearvi čuožžilii Englánddas 1600-logus. Kvehkalaččat vuosttildedje sođiid ja šlávvavuođa ja sárdno maiddái jápminduomu ja olmmošmeahttun fáŋgagieđahallama vuostá. Máŋgga riikkas návdojuvvojedje sii radikálan ja dan sivas oaguhuvvojedje. Norggas ledje sii geat vuosttamužžan vulge Amerihkkái. Maŋŋá vuosttaš dollojuvvon nisson čoahkkima New Yorka stáhtas álge nissonat čoahkkimastit eará ge stáhtain. Muhtun áviisa čálii: “Mii váivašuvvat go nissonolbmot máŋgga stáhtas dollet dieid nu daddjon “nissonolbmuid vuoigatvuođaid čoahkkimiid” (...) Juohke okta albma nissonolmmoš gal dajašii ahte diet eai leat nissoniid dábit.” Nissonat rahčet dásseárvvu beali Amerihkálaš ođđaássiidservodagas ledje nissonolbmot hárjánan ahte sis lea eanet iešheanalis dilli go Eurohpás. Erenoamáš ollu nissonolbmot vuosttildedje ge šlávvavuođa. Ollugat sis ledje kvehkalaččat. Kvehkalaččain eai lean báhpat ja sihke dievddut ja nissonat sáhtte sárdnidit. Kvehkalašnissonat hirpmástuvve go nissoniid árvu lei fuonit go dievdduid. Jagis 1848 čoagganedje sii vuosttaš nissončoagganeapmái unna gávpogii New Yorka stáhtii. Sii válde ovdan amerihkálaš friddjavuođajulggaštusa mii addui 1776:s. Álggaheapmi lei ná: “Mii oaivvildit ahte lea áibbas čielggas ahte dievddut ja nissonat leat riegádan dásseárvosažžan, ahte sii buohkat leat ožžon árvosaš vuoigatvuođaid sivdnideaddjis, ja vuoigatvuohta eallimii ja friddjavuhtii, ja lihku rahčan lea okta dain.” Cealkámuš čujuhii dasa go nissoniin ii lean jienastanvuoigatvuohta, vuoigatvuohta iežas opmodahkii ja vuoigatvuohta bargui buot surggiid siskkobealde. Sii čálle maid ahte dievddut gal bilkidit gáibádusaid. Dakko gal ledje riektadasas. Nissonat ledje doivon ahte sii ožžot jienastanvuoigatvuođa oktanaga čáhppedievdduiguin siskkáldassoađi maŋŋá, muhto nu gal ii dáhpáhuvvan. Muhtun stáhtain ožžo nissonat jienastanvuoigatvuođa easkka 1920:s. Buorebut lihkostuvve nissonat das go galge beassat bargui. Vuosttamuš nissondoavttir lei ge USA:s, ja riika oaččui eanet oahpaheddjiid go eará riikkat. Eanaš girkoservodagat dohkkehedje nissonbáhpaid. Man stuoris lei olmmošlohku Amerihkás ovdal Columbusa?  Makkár mearkkašupmi lei Amerihká fuomášeapmi indiánaide? Go Columbus bođii kontinentii, de kontineanta ii eisege lean ávdin. Historihkkárat leat rehkenastán ahte doppe ásse sullii 75 miljovnna indiána olles Amerihkás 1492:s. Olmmošlogu hárrái digaštallet garrasit fágaolbmot, árvvoštallamat fanadit gaskal 55 ja 110 miljovnna. Eurohpalaččaid boahtin váikkuhii dramáhtalaččat olmmošlohkui. Indiánaid godde álggus vuos spáskalaččat ja maŋŋelaš vel godde sin fránskalaččat ja eaŋgalas ođđaássit. Eanaš heakkaid válde goittotge dávddat maid eurohpalaččat bukte. Indiánat eai gierdan eurohpalaččaid dávddaid dego boahkkodávddaid, bárkodávddaid ja tyfysa. Oanehis áiggis geahppánii olmmošlohku garrasit. Otná Nicaraguas ledje gaskkal miljon beali ja miljovnna indiána. Jagis 1574 – dušše 82 jagi maŋŋá Columbus boahtima – lei lohku su. 8000.