Page 84 - Sapmi & mailbmi 2 mánáid

83 Eurohpá 500–1500
Ođđaáigi Eurohpás
Dáidda ja dieđa ovdánii
Renesánsaáigi álggii Firenzes, Italias, go gaska­ái­
gi­nohkagođii. Renesánsa sátni mearkkaša: Ođđa­sit
rie­gá­dit. Antihkkaáiggi jurdagat riegádedje ođđa­sit.
Leonardo da Vinci (1452–1519)
Leonardo da Vinci elii 1500-logus, Italias. Son lei
dovddus govvadáiddár, arkiteakta ja inšenevra. Son
sárggui vuosttaš girdi, muhto dat ii goassege ráhka-
duvvon ja geahččaluvvon. Son málii ollu govaid. Su
govat leat dovdosat miehtá máilmmi. Renesánsa­
áiggi dáiddárat geahččaledje olbmuid málet nu juste
ja lunddolaččat go duohtavuođas leat.
Michelangelo (1475–1564)
Michelangelo lei eará dáiddár ja elii seamma áiggi
go da Vinci. Son ásai maid Italias ja lei dovddus gov­
va­dáiddár, muhto eanemusat liikui duddjot bácciid
olbmuin. Son lea čiŋahan ollu girkuid, ja duddjon
ollu bácciid maid otne ain sáhttit geahčadit.
govvadáiddár
mále ja sárgu govaid
bácciid
govvosat dahkkon geađggis
Mona Lisa lea govva
maid Leonardo da
Vinci lea málen.
Michelangelo.
Dávvet. Bázzi maid
Michelangelo duddjui.