Basic HTML Version
25
Sápmi 500–1600
Sámi riibmakaleanddar
Dološ sápmelaččat leat čuvvon áiggi eará
láhkai go dál. Dál lea mis kaleanddar ja
diibmu, mat eai lean dološ olbmuin. Dološ
sápmelaččat elle luonddus ja luondu čájehii
sidjiide dan maid sii dárbbašedje diehtit
dálkkiid ja siivvuid birra. Muhtin mearkkat
luonddus muitaledje makkár dálki dahje
siivu šaddá lagamus áiggis. Oanehit áigge
oidne násttiid, mánu ja beaivváža bokte.
Dađistaga dahke sápmelaččat muorrakalen
dara mii jagis jahkái čájehii buot mearka
beivviid ja guđe bargguid heivii goas dahkat.
Bárdebeaivi 24.8 lei mearkabeaivi mii mui
talii ahte jos dán beaivve lei čielggas, beaiv
vadat ja bivval, de biste dát dálkkit miehtá
čavčča. (Gáivuotna)
Olssotbeaivi 29.7. Dát vahkku lea fuoni
mus guollebivdovahkku. (Deatnu)
Beatnatbeaivi 23.7. Makkár dálki (fiertu,
arvi) vuosttaš beatnatbeaivve lea, dákkár
lea gitta lohppii. (Guovdageaidnu)
Vahkku 21, 22 ja 23 lea urbánvahkku. Dalle
urbánit
muorraoavssit. Jogaide mannet
guolit ja čáhcelottit čoahkkanit.
urbánit
lasttat ihtigohtet
Jos háliidat oahppat eambbo sámi mearkabeivviid, dálkediid
daid ja eará diiddaid, de sáhtát lohkat girjji: Girjjo-Gárjjo, maid
Káren Elle Gaup lea čállán ja Davvi Girji lágidan jagi 2001.
Riibmakaleanddar
geavahuvvui jagis jah
kái. Kaleandarii ledje
merken buot dehálaš
mearkabeivviid. Kalean
dara duddjojedje muo
ras dahje čoarvvis.
Jos giehka guhkká
gođiid dahje dáluid
lahka, dalle šaddá
heajos dálki.