Basic HTML Version
Columbus joavddai Baha
masii golggotmánus jagi
1492. Dás oaidnit ahte
son váldo vuostá skeaŋk
kaiguin. Mii oaidnit maid
su golbma skiippa Santa
Maria, Nina ja Pinta.
121
Eurohpá 1500–1600
Kristofer Columbus (1451–1506)
Kristofer Columbus lei lohkan Marco Polo girj
ji. Sus lei maid miella fitnat Asias, muhto Kiinná
keaisár lei vuollástan Mongolia ja gidden rájiid.
Amas olbmot eai ožžon šat lobi boahtit Kiinnái.
Son fertii borjjastit nuppe guvlui. Spánska dron-
net ja gonagas attiiga sutnje ruđa, ja huksiiga sut
nje golbma skiippa. Daiguin son borjjastii jagi
1492 Spánias oarjjás Atlántta rastá, ja jurddašii
ahte son gávdná India. Máŋga mánu maŋŋá joavd-
dai Bahamasii, Gaska-Amerihkás. Doppe deaivva-
dii olbmuiguin geat gohčodedje iežaset
arwakin
.
Sii ásse smávva
barttažiin
,
borgguhedje
duhpáha
ja ledje ráfálaččat ja buoremielalaččat. Doppe lei
liegga
dálkkádat
nu ahte sii šaddadedje máissa,
buđehiid,
bábuid
, ja
eananihtiid
. Maiddái ledje
valjis
muorjjit, šattut ja guolit. Bierggu fidnejedje
galbarihciin
. Columbus gáttii ahte son lei joavdan
Indiai, nu ahte son gohčodii
álbmoga
indiánan.
Columbus finai golbmii dáid sulluin, maid son
navddii Asian. Son ii goassege ádden ahte son lei
Amerihkkái joavdan.
Columbus borjjastii
jagi 1492 Spánias
oarjjás Atlántta ras
tá, ja jurddašii ahte
son gávdná India.
barttažiin
stobožiin
borgguhedje
njammat duhpáha
dálkkádat
dábálaš dálki ovtta guovllus
bábuid
dárogillii: bønner
eananihtiid
Niehtit mat šaddet
eatnamis
valjis
ollu, eambbo go doarvái
galbarihciin
sárgut: Skilpadde
álbmoga
olmmošjoavkku