Ovttas - Filosofiija ja etihkka

rusttegat elektronalaš ja teknologalaš ávdnasat­ čáhkket sirdit, addit earáide iežas saji nuoskkidit duolvvidit ahkiduššat leat fuonesmielas, dahje dovdat ahte ii leat maid bargat, láittas, váigat 31 Leat rikkis Olbmot geain lea buot maid dárbbašit ja sáhttet oastit ávdnasiid maid eai dárbbaš, leat riggát. Dat sáhttet leat ávdnasat maid lea somá eaiggáduššat ja rusttegat mat ál- kidit eallima. Ovdamearkkat dákkár ávdna­ siidda sáhttet leat skohterat, stuorra fatna- sat, máŋggat biillat, divrras ja erenoamáš biktasat. Muhtin boazosámit mihtidit riggo- daga boazologu mielde. Mađe stuorát eallu, dađe riggát. Dát sáhttá čuohcat garrasit guohtun­dilálašvuođaide. Jos ii leat doarvái guohtun buot bohccuide, sáhttet ollu bohc- cot jápmit nealgái. Lea dáhpáhuvvan ahte muhtin boazosámit leat ferten čáhkket saji earáide geain leat stuorát ealut. Dat sáhttá leat sivva manne muhtimat fertejit guođđit boazodoalu go eai šat birge. Leat rikkis lea vuogas dovdu. Riggát eai dárb­baš smiehttat lea go borramuš ja mo galgá birget. Riggáin lea fápmu. Dávjá sii leat mielde mearrideamen mo riika galgá stivrejuvvot. Riggát geavahit ja nuoskkidit eambbo go geafit. Sii ostet, geavahit ja bálkestit ollu eambbo ávdnasiid go geafit. Sis leat eamb­ bo biillat, girdit ja rusttegat mat nuoskki- dit ja bilidit eatnamiid, čáziid ja áimmu. Áigumuš livččii ahte buohkat galget eallit nu ahte eanaspábba ii billašuva. Leat rikkis dahje geafi ii muital maidege das man lihkolaš olmmoš lea. Rikkis sáhttá dov- dat iežas okto ja ahkiduššat . Geafi sáhttá suohtastallat ja dovdat ilu ja oktasašvuođa. Muhtin boazosámit meroštallet riggodaga boazo­logu ektui.