Ovttas - Filosofiija ja etihkka

filosofiija ja etihkka 16 Muhtimin bohciidit máŋggaoaivilvuođat ja riiddut bearrašis. Dalle gánnáha háleštit ášši ja dáhpáhusa birra ja geahččalit buoridit dili. Hukset buori ovttasealli- ma lea váhnemiid ovddas­­vástádus. Eai buohkat nagot dan, jos vel áiggošedje ge. Muhtimin geavvá nu ahte mánát eai sáhte orrut váhnemiiguin ovttas. Mánát fertejit dalle fulkkiid lusa, dahje biebmo­ ruktui fárret. Dalle leat fuolkkit ja eará rávis­olbmot go váhnemat geat dikšot ja bajásgesset sin. Boazu ja goddi Guokte siidda ledje duoddaris, Áhčeš­eani ja Njávešeani siida. Soai leigga oappá­ žat. Sudnos ledje lojes álddut goap­pásge. Dat bohte ieža gárddi lusa go bahčin-áigi šattai. Njávešeatni lei álo šiega. Son lávii njávk­ kadit álddu ja bahčit su siivvut. Muhto Áhčešeatni lei bahá ja buošši. Son lávii gaikut ja gazzut njiččiid. Muhtumin ledje álddut ovtta váris guoh­ tu­me. Das ledje sihke Áhčešeani ja Njáveš­ eani álddut. Álddut álge háleštit gaska­ neaset. – Lea go din eamit hilbat ja bahá go min eamit? jerre Áhčešeani áld­dut, ja dadje vel: – Min eamit lea nu bahá ahte guolggaid gaiku. Njávešeani álddut mui­ taledje ahte sin eamit lei nu šiega ahte njávkkada. De šattai fas bahčin-áigi. Njávešeani álddut gal manne gárdái, muhto Áhčeš­ eani álddut eai mannan. Áhčešeatni ohca­ lii áldduid go eai boahtán. Son oinnii ahte Njáveš­eani álddut gal bohte. De šattai riidu sudno gaskii. Áhčešeani bohccot gárgidedje meahccái. Eaige boahtán šat siidii. Dain šadde got­ tit. Njávešeani bohccot eai mannan. Dain šadde fas bohccot maid olbmot guođohit. Bearrašis sáhttet bohciidit riiddut. Dat čuohcá mánáide. Máinnas sáhttá oahpahit mánáide mii lea riek- ta ja boastut.  Ii leat álo álki eallit ovttas bohciidit ihtet, šaddet máŋggaoaivilvuođat máŋga iešguđetlágan oaivila­ ovttaseallima šaddá go olbmot ellet ovttas bajásgesset oahpahit mánnái eallima ja heivvolaš láhttema birra dađistaga go stuorru