Ovttas - Oskkoldagat ja eallinoaidnu

Buddhisma 58 59 Alla basit Buddhisttat ávvudit ollu allabasiid, muhto ere­noa­ máš guokte leat dehálaččat buohkaide. Dat leat Vesak ja Vulan. Vesak ávvudit Buddha riegádea- mi, morráneami ja jápmima dihte. Vulan ávvudit jápmán fulkkiid dihte. Vesak Vesak lea ávvudeapmi muittašit Buddha deháleamos dáhpáhusaid eallimis. Dát ávvudeapmi dáhpáhuvvá dan ija go lea dievasmánnu miessemánus. Siddharta Gautama riegádii jagi 565 o.Kr. Lumbini gilis, Nepalas. Jagi 533 o.Kr. son vul- ggii máilbmái ohcat duohta­vuoađa. Jagi 527 o.Kr. son morránii bodhi muora vuolde Bodh Gayas, Indias. Buddha jámii jagi 485 o.Kr. Kunsingaras, Indias. Buddhisttaid áigerehket álgá dalle. Dat mearkkaša ahte go mis lei jahki 2000, de lei buddhisttaid áigerehkega mielde jahki 2485. Morráneamis leat ollu gintalat mat galget govvet čuvgehusa. Vulan Jápmán fulkkiid ávvudeapmi lea dábáleamos Nuorta-Ásias. Dat bistá 3 beaivvi. Vuosttaš beaivve olbmot bovde- jit jápmán fulkkiid ruoktot. Nuppi beaivvi dánsot, guldalit musihka ja borret njálgga borramušaid. Goalmmát beaivvi dahket fas dearvvuođaid jápmán fulkkiin ja oaffaruššet Buddhai. Ávvudeamen Vesak. Uhca bázzi galgá govvidit Buddha mánnán. Čiŋat čájehit deháleamos dáhpá­ husaid Buddha eallilmis.