Ovttas - Oskkoldagat ja eallinoaidnu

Humanisttalaš Eallinoaidnu 154 155 Charles Darwin Jagi 1859 ilmmai girji: Šlájaid álgu maid Charles Darwin lei čállán . Dán girjjis son čálii ahte luondu, olbmot ja eallit leat riev­ dan áiggiid čađa. Son čilgii maid ahte gávdnojit nu ollu šaddošlájat ja eallišlájat, danne go dat leat rievdan máŋggaid miljovnnaid jagiid badjel. Álggus ledje dušše moadde šlája, ja dađistaga ovddiduvvo daid šlájain fas máŋga ođđa šlája. Okta daid šlájain lei olmmoš. Buohkat ledje dassážii jáhkkán ahte Ipmil lei olles máilmmi ja šlájaid sivd- nidan 6 beaivvis. Dat čuoččui biibbalis ja báhpat ledje dan sárdnidan girkus máŋga čuohte jagi. Ollugat suhtte Charles Darwinii, go son dákkár giel- lásiid muitalii. Poava ja báhpat ledje hirpmástuvvan dasa ahte olmmoš lei vuolgán elliin. Humanisttat illudedje. Dát lei duođaštus dasa ahte ipmil ii gávdno. Dál ollugat dohkkehit ja áddejit ahte Charles Darwinis vejii leat riekta. Sii geat oskot Ipmilii, jáhkket ahte Ipmil sivdnidii eallima, muhto ahte dat lea ovddiduvvon dahje rievdan áiggiid čađa. Charles Darwin. Charles Darwin dutkkai ollu elliid Galapagos sulluin. Doppe son fuomášii ahte eallit leat miljovn- naid jagiid mielde šaddan iešguđet láhkai. Historjá Humanisttat gáibidedje 1700-logus ahte buot ol­ bmot galge sáhttit cealkit jitnosit maid sii oaivvil- dit. Dan áigge ii lean dábálaš ceal­kit gonagasa ja girku ja báhpaid vuostá. Olbmot­eai duostan dan, go dalle sáhtte oaguhuvvot. 1700-logus ii lean álo buorre eallin sis geat ledje lágaid rihkkon dahje ledje geafit. Risttalašvuođas, gonagasain, girkus ja báhpain lei stuorra fápmu. Eai buohkat ožžon skuvlla vázzit. Lei áibbas dábálaš ahte váhnemat ja earát huško mánáid. Buohccit olgguštuvvojedje. Dušše eanahearrát ja riggát ožžo jienastit. Huma- nisttat dáhtto uhcidit girku ja gonagasa fámu. Gaskaáiggis mearridedje girko­ hearrát, gonagasat ja báhpat mo olbmot galge eallit.